ശ്രീമദ്വാല്മീകീയ രാമായണേ യുദ്ധകാണ്ഡമ് ।
അഥ അഷ്ടാവിംശസ്സര്ഗഃ ।
സാരാണസ്യവചശ്ശ്രുത്വാരാവണംരാക്ഷസാധിപമ് ।
ബലമാദിശ്യതത്സര്വംശുകോവാക്യമഥാബ്രവീത് ॥ 1 ॥
സ്ഥിതാന്പശ്യസിയാനേതാന്മത്താനിവമഹാദ്വിപാന് ।
ന്യഗ്രോധാനിവഗാങ്ഗേയാന് സാലാന് ഹൈമവതാനിവ ॥ 2 ॥
ഏതേദുഷ്പ്രസഹാരാജന്ബലിനഃകാമരൂപിണഃ ।
ദൈത്യദാനവസങ്കാശായുദ്ധേദേവപരാക്രമാഃ ॥ 3 ॥
ഏഷാങ്കോടിസഹസ്രാണിനവപഞ്ചചസപ്തച ।
തഥാശങ്ഖുസഹസ്രാണിതഥാബൃന്ദശതാനിച ॥ 4 ॥
ഏതേസുഗ്രീവസചിവാഃകിഷ്കിന്ധാനിലയാസ്സദാ ।
ഹരയോദേവഗന്ധര്വൈരുത്പന്നാഃകാമരൂപിണഃ ॥ 5 ॥
യൌതൌപശ്യസിതിഷ്ഠന്തൌകുമാരൌദേവരൂപിണൌ ।
മൈന്ദശ്ചദ്വിവിദശ്ചോഭൌതാഭ്യാന്നാസ്തിസമോയുധി ॥ 6 ॥
ബ്രാഹ്മണാസമമജ്ഞാതാവമൃതപ്രാശിനാപുഭൌ ।
ആശംസേതേയുഥാലങ്കാമേതൌമര്ദിതുമോജസാ ॥ 7 ॥
യന്തുപശ്യസിതിഷ്ടന്തമ്പ്രഭിന്നമിവകുഞ്ജരമ് ।
യോബലാത് ക്ഷോഭയേത് ക്രുദ്ധസ്സമുദ്രമപിവാനരഃ ॥ 8 ॥
ഏഷോഽഭിഗന്താലങ്കായാവൈദേഹ്യാസ്തവചപ്രഭോഃ ।
ഏനമ്പശ്യപുരാദൃഷ്ടംവാനരമ്പുനരാഗതമ് ॥ 9 ॥
ജ്യേഷ്ഠഃ കേസരിണഃ പുത്രോ വാത ആത്മജ ഇതി ശ്രുതഃ ।
ഹനൂമാന് ഇതി വിഖ്യാതോ ലന്ഘിതോ യേന സാഗരഃ ॥ 10 ॥
കാമരൂപീഹരിശ്രേഷ്ടോബലരൂപസമന്വിതഃ ।
അനിവാര്യഗതിശ്ചൈവയഥാസതതഗഃപ്രഭുഃ ॥ 11 ॥
ഉദ്യന്തഭാസ്കരന്ദൃഷ്ടവാബാലഃകിലപിപാസിതഃ ।
ത്രിയോജനസഹസ്രന്തുഅധ്വാനമവതീര്യഹി ॥ 12 ॥
ആദിത്യമാഹരിഷ്യാമിനമേക്ഷുത്പ്രതിയാസ്യതി ।
ഇതിസഞ്ചിന്ത്യമനസാപുരൈഷബലദര്പിതഃ ॥ 13 ॥
അനാധൃഷ്യതമന്ദേവമപിദേവര്ഷിദാനവൈഃ ।
അനാസാഘൈവപതിതോഭാസ്കരോദയനേഗിരൌ ॥ 14 ॥
പതിതസ്യകപേരസ്യഹനുരേകാശിലാതലേ ।
കിഞ്ചിദ്ഭിന്നാദൃഢഹനോര്ഹനൂമാനേഷതേനവൈ ॥ 15 ॥
സത്യമാഗമയോഗേനമമൈഷവിദിതോഹരിഃ ।
നാസ്യശക്യമ്ബലംരൂപമ്പ്രഭാവോവാഽപിഭാഷിതമ് ॥ 16 ॥
ഏഷആശംസതേലങ്കാമേകോമര്ദിതുമോജസാ ।
യേവജാജ്വല്യതേഽപൌവൈധൂമകേതുസ്തവാദ്യവൈ ॥ 17 ॥
ലങ്കായാന്നിഹിതശ്ചാപികഥംവിസ്മരസേകപിമ് ।
യശ്ചൈഷോഽനന്തരശ്ശൂരശ്ശ്യാമഃപദ്മനിഭേക്ഷണഃ ।
ഇക്ഷ്വാകൂണാമതിരഥോലോകേവിഖ്യാതപൌരുഷ ॥ 18 ॥
യസ്മിന്നചലതേധര്മോയോധര്മന്നാതിവര്തതേ ।
യോബ്രാഹ്മമസ്ത്രംവേദാംശ്ചവേദവേദവിദാംവരഃ ॥ 19 ॥
യോഭിന്ദ്യാദ്ഗഗനമ്ബാണൈഃപര്വതാംശ്ചാപിദാരയേത് ।
യസ്യമൃത്യോരിവക്രോധശ്ശക്രസ്യേവപരാക്രമഃ ॥ 20 ॥
യസ്യഭാര്യാജനസ്ഥാനാത്സീതാചാപിഹൃതാത്വയാ ।
സഏഷരാമസ്ത്വാംയോദ്ധുംരാജന്സമഭിവര്തതേ ॥ 21 ॥
യസ്യൈഷദക്ഷിണേപാര്ശ്വേശുദ്ധജാമ്ബൂനദപ്രഭഃ ।
വിശാലവക്ഷാസ്താമ്രാക്ഷോനീലകുഞ്ജിതമൂര്ധജഃ ॥ 22 ॥
ഏഷോഽസ്യലക്ഷ്മണോനാമഭ്രാതാപ്രാണസമഃപ്രിയഃ ।
നയേയുദ്ധേചകുശലസ്സര്വശസ്ത്രഭൃതംവരഃ ॥ 23 ॥
അമര്ഷീദുര്ജയോജേതാവിക്രാന്തോബുദ്ധിമാന് ബലീ ।
രാമസ്യദക്ഷിണോബാഹുര്നിത്യമ്പ്രാണോബഹിശ്ചരഃ ॥ 24 ॥
നഹ്യേഷരാഘവസ്യാര്ഥേജീവിതമ്പരിരക്ഷതി ।
ഏഷൈവാശംസതേയുദ്ധേനിഹന്തുംസര്വരാക്ഷസാന് ॥ 25 ॥
യസ്തുസവ്യമസൌപക്ഷംരാമസ്യാശ്രിത്യതിഷ്ഠതി ।
രക്ഷോഗണപരിക്ഷിപ്തോരാജാഹ്യേഷവിഭീഷണഃ ॥ 26 ॥
ശ്രീമതാരാജരാജേനലങ്കായാമഭിഷേചിതഃ ।
ത്വാമേവപ്രതിസംരബ്ദോയുദ്ധായൈഷോഽഭിവര്തതേ ॥ 27 ॥
യന്തുപസ്യസിതിഷ്ഠന്തമ്മധ്യേഗിരിമിവാചലമ് ।
സര്വശാഖാമൃഗേന്ദ്രാണാമ്ഭര്താരമമിതൌജസമ് ॥ 28 ॥
തേജയശസാബുദ് ധ്യാജ്ഞാനേനാഭിജനേനച ।
യഃകപീനതിബഭ്രാജഹിമവാനിവപര്വതാന് ॥ 29 ॥
കിഷ്കിന്ധാംയസ്സമധ്യാസ്തേഗുഹാംസഗഹനദ്രുമാമ് ।
ദുര്ഗാമ്പര്വതദുര്ഗസ്താമ്പ്രധാനൈസ്സഹയൂഥപൈഃ ॥ 30 ॥
യസ്യൈഷാകാഞ്ചനീമാലാശോഭിതേശതപുഷ്കരാ ।
കാന്താദേവമനുഷ്യാണാംയസ്യാംലക്ഷ്മീപ്രതിഷ്ഠിതാ ॥ 31 ॥
ഏതാഞ്ചമാലാന്താരാഞ്ചകപിരാജ്യഞ്ചശാശ്വതമ് ।
സുഗ്രീവോവാലിനംഹത്വാരാമേണപ്രതിപാദിതഃ ॥ 32 ॥
ശതംശതസഹസ്രാണാങ്കോടിമാഹുര്മനീഷിണഃ ।
ശതങ്കോടിസഹസ്രാണാംശങ്കുഃ ഇത്യഭിധീയതേ ॥ 33 ॥
ശതംശങ്കുസഹസ്രാണാമ്മഹാശങ്കുഃ ഇതിസ്മൃതഃ ॥ 34 ॥
മഹാശങ്കുസഹസ്രാണാംശതമ്ബൃന്ദമിഹോച്യതേ ।
ശതമ്ബൃന്ദസഹസ്രാണാമ്മഹാവൃന്ദമിതിസ്മൃതമ് ॥ 35 ॥
മഹാബൃന്ദസഹസ്രാണാംശതമ്പദ്മമിഹോച്യതേ ।
ശതമ്പദ്മസഹസ്രാണാമ്മഹാപദ്മമിതിസ്മൃതിമ് ॥ 36 ॥
മഹാപദ്മസഹസ്രാണാംശതങ്ഖര്വമിഹോച്യതേ ।
ശതങ്ഖര്വസഹസ്രാണാമ്മഹാഖര്വമിവോച്യതേ ॥ 37 ॥
മഹാഖര്വസഹസ്രാണാം സമുദ്രമഭിധീയതേ ।
ശതം സമുദ്രസാഹസ്രമോഘ ഇത്യഭിധീയതേ ॥ 38 ॥
ശതമോഘസഹസ്രാണാം മഹൌഘ ഇതി വിശ്രുതഃ ।
ഏവം കോടി സഹസ്രേണ ശന്കൂനാം ച ശതേന ച ॥ 39 ॥
മഹാശങ്കുസഹസ്രേണതഥാബൃന്ദശതേനച ।
മഹാബൃന്ദസഹസ്രേണതഥാപദ്മശതേനച ॥ 40 ॥
ഹാപദ്മസഹസ്രേണതഥാഖര്വശതേനച ।
സമുദ്രേണചതേനൈവമഹൌഘേനതഥൈവച ॥ 41 ॥
ഏഷകോടിമഹൌഘേനസമുദ്രസദൃശേനച ।
വിഭീഷണേനസചിവൈഃരാക്ഷസൈഃപരിവാരിതഃ ॥ 42 ॥
സുഗ്രീവോവാനരേന്ദ്രസ്ത്വാംയുദ്ധാര്ഥമമവര്തതേ ।
മഹാബലവൃതോനിത്യമ്മഹാബലപരാക്രമഃ ॥ 43 ॥
ഇമാമ്മഹാരാജസമീക്ഷ്യവാഹിനീമുപസ്ഥിതാമ്പ്രജ്വലിതഗ്രഹോപമാമ് ।
തതഃപ്രയത്നഃപരമോവിധീയതാംയഥാജയസ്സ്യാന്നപരൈഃപരാജയഃ ॥ 44 ॥
ഇത്യാര്ഷേ ശ്രീമദ്രാമായണേ വാല്മീകീയ ആദികാവ്യേ യുദ്ധകാണ്ഡേ അഷ്ടാവിംശസ്സര്ഗഃ ॥
Roman (IAST) Transliteration
śrīmadvālmīkīya rāmāyaṇe yuddhakāṇḍam |
atha aṣṭāviṃśassargaḥ |
sārāṇasyavacaśśrutvārāvaṇaṃrākṣasādhipam |
balamādiśyatatsarvaṃśukovākyamathābravīt || 1 ||
sthitānpaśyasiyānetānmattānivamahādvipān |
nyagrodhānivagāṅgeyān sālān haimavatāniva || 2 ||
eteduṣprasahārājanbalinaḥkāmarūpiṇaḥ |
daityadānavasaṅkāśāyuddhedevaparākramāḥ || 3 ||
eṣāṅkoṭisahasrāṇinavapañcacasaptaca |
tathāśaṅkhusahasrāṇitathābṛndaśatānica || 4 ||
etesugrīvasacivāḥkiṣkindhānilayāssadā |
harayodevagandharvairutpannāḥkāmarūpiṇaḥ || 5 ||
yautaupaśyasitiṣṭhantaukumāraudevarūpiṇau |
maindaścadvividaścobhautābhyānnāstisamoyudhi || 6 ||
brāhmaṇāsamamajñātāvamṛtaprāśināpubhau |
āśaṃseteyuthālaṅkāmetaumarditumojasā || 7 ||
yantupaśyasitiṣṭantamprabhinnamivakuñjaram |
yobalāt kṣobhayet kruddhassamudramapivānaraḥ || 8 ||
eṣo'bhigantālaṅkāyāvaidehyāstavacaprabhoḥ |
enampaśyapurādṛṣṭaṃvānarampunarāgatam || 9 ||
jyeṣṭhaḥ kesariṇaḥ putro vāta ātmaja iti śrutaḥ |
hanūmān iti vikhyāto langhito yena sāgaraḥ || 10 ||
kāmarūpīhariśreṣṭobalarūpasamanvitaḥ |
anivāryagatiścaivayathāsatatagaḥprabhuḥ || 11 ||
udyantabhāskarandṛṣṭavābālaḥkilapipāsitaḥ |
triyojanasahasrantuadhvānamavatīryahi || 12 ||
ādityamāhariṣyāminamekṣutpratiyāsyati |
itisañcintyamanasāpuraiṣabaladarpitaḥ || 13 ||
anādhṛṣyatamandevamapidevarṣidānavaiḥ |
anāsāghaivapatitobhāskarodayanegirau || 14 ||
patitasyakaperasyahanurekāśilātale |
kiñcidbhinnādṛḍhahanorhanūmāneṣatenavai || 15 ||
satyamāgamayogenamamaiṣaviditohariḥ |
nāsyaśakyambalaṃrūpamprabhāvovā'pibhāṣitam || 16 ||
eṣaāśaṃsatelaṅkāmekomarditumojasā |
yevajājvalyate'pauvaidhūmaketustavādyavai || 17 ||
laṅkāyānnihitaścāpikathaṃvismarasekapim |
yaścaiṣo'nantaraśśūraśśyāmaḥpadmanibhekṣaṇaḥ |
ikṣvākūṇāmatiratholokevikhyātapauruṣa || 18 ||
yasminnacalatedharmoyodharmannātivartate |
yobrāhmamastraṃvedāṃścavedavedavidāṃvaraḥ || 19 ||
yobhindyādgaganambāṇaiḥparvatāṃścāpidārayet |
yasyamṛtyorivakrodhaśśakrasyevaparākramaḥ || 20 ||
yasyabhāryājanasthānātsītācāpihṛtātvayā |
saeṣarāmastvāṃyoddhuṃrājansamabhivartate || 21 ||
yasyaiṣadakṣiṇepārśveśuddhajāmbūnadaprabhaḥ |
viśālavakṣāstāmrākṣonīlakuñjitamūrdhajaḥ || 22 ||
eṣo'syalakṣmaṇonāmabhrātāprāṇasamaḥpriyaḥ |
nayeyuddhecakuśalassarvaśastrabhṛtaṃvaraḥ || 23 ||
amarṣīdurjayojetāvikrāntobuddhimān balī |
rāmasyadakṣiṇobāhurnityamprāṇobahiścaraḥ || 24 ||
nahyeṣarāghavasyārthejīvitamparirakṣati |
eṣaivāśaṃsateyuddhenihantuṃsarvarākṣasān || 25 ||
yastusavyamasaupakṣaṃrāmasyāśrityatiṣṭhati |
rakṣogaṇaparikṣiptorājāhyeṣavibhīṣaṇaḥ || 26 ||
śrīmatārājarājenalaṅkāyāmabhiṣecitaḥ |
tvāmevapratisaṃrabdoyuddhāyaiṣo'bhivartate || 27 ||
yantupasyasitiṣṭhantammadhyegirimivācalam |
sarvaśākhāmṛgendrāṇāmbhartāramamitaujasam || 28 ||
tejayaśasābud dhyājñānenābhijanenaca |
yaḥkapīnatibabhrājahimavānivaparvatān || 29 ||
kiṣkindhāṃyassamadhyāsteguhāṃsagahanadrumām |
durgāmparvatadurgastāmpradhānaissahayūthapaiḥ || 30 ||
yasyaiṣākāñcanīmālāśobhiteśatapuṣkarā |
kāntādevamanuṣyāṇāṃyasyāṃlakṣmīpratiṣṭhitā || 31 ||
etāñcamālāntārāñcakapirājyañcaśāśvatam |
sugrīvovālinaṃhatvārāmeṇapratipāditaḥ || 32 ||
śataṃśatasahasrāṇāṅkoṭimāhurmanīṣiṇaḥ |
śataṅkoṭisahasrāṇāṃśaṅkuḥ ityabhidhīyate || 33 ||
śataṃśaṅkusahasrāṇāmmahāśaṅkuḥ itismṛtaḥ || 34 ||
mahāśaṅkusahasrāṇāṃśatambṛndamihocyate |
śatambṛndasahasrāṇāmmahāvṛndamitismṛtam || 35 ||
mahābṛndasahasrāṇāṃśatampadmamihocyate |
śatampadmasahasrāṇāmmahāpadmamitismṛtim || 36 ||
mahāpadmasahasrāṇāṃśataṅkharvamihocyate |
śataṅkharvasahasrāṇāmmahākharvamivocyate || 37 ||
mahākharvasahasrāṇāṃ samudramabhidhīyate |
śataṃ samudrasāhasramogha ityabhidhīyate || 38 ||
śatamoghasahasrāṇāṃ mahaugha iti viśrutaḥ |
evaṃ koṭi sahasreṇa śankūnāṃ ca śatena ca || 39 ||
mahāśaṅkusahasreṇatathābṛndaśatenaca |
mahābṛndasahasreṇatathāpadmaśatenaca || 40 ||
hāpadmasahasreṇatathākharvaśatenaca |
samudreṇacatenaivamahaughenatathaivaca || 41 ||
eṣakoṭimahaughenasamudrasadṛśenaca |
vibhīṣaṇenasacivaiḥrākṣasaiḥparivāritaḥ || 42 ||
sugrīvovānarendrastvāṃyuddhārthamamavartate |
mahābalavṛtonityammahābalaparākramaḥ || 43 ||
imāmmahārājasamīkṣyavāhinīmupasthitāmprajvalitagrahopamām |
tataḥprayatnaḥparamovidhīyatāṃyathājayassyānnaparaiḥparājayaḥ || 44 ||
ityārṣe śrīmadrāmāyaṇe vālmīkīya ādikāvye yuddhakāṇḍe aṣṭāviṃśassargaḥ ||
Sanskrit — Devanagari (original)
श्रीमद्वाल्मीकीय रामायणे युद्धकाण्डम् ।
अथ अष्टाविंशस्सर्गः ।
साराणस्यवचश्श्रुत्वारावणंराक्षसाधिपम् ।
बलमादिश्यतत्सर्वंशुकोवाक्यमथाब्रवीत् ॥ 1 ॥
स्थितान्पश्यसियानेतान्मत्तानिवमहाद्विपान् ।
न्यग्रोधानिवगाङ्गेयान् सालान् हैमवतानिव ॥ 2 ॥
एतेदुष्प्रसहाराजन्बलिनःकामरूपिणः ।
दैत्यदानवसङ्काशायुद्धेदेवपराक्रमाः ॥ 3 ॥
एषाङ्कोटिसहस्राणिनवपञ्चचसप्तच ।
तथाशङ्खुसहस्राणितथाबृन्दशतानिच ॥ 4 ॥
एतेसुग्रीवसचिवाःकिष्किन्धानिलयास्सदा ।
हरयोदेवगन्धर्वैरुत्पन्नाःकामरूपिणः ॥ 5 ॥
यौतौपश्यसितिष्ठन्तौकुमारौदेवरूपिणौ ।
मैन्दश्चद्विविदश्चोभौताभ्यान्नास्तिसमोयुधि ॥ 6 ॥
ब्राह्मणासममज्ञातावमृतप्राशिनापुभौ ।
आशंसेतेयुथालङ्कामेतौमर्दितुमोजसा ॥ 7 ॥
यन्तुपश्यसितिष्टन्तम्प्रभिन्नमिवकुञ्जरम् ।
योबलात् क्षोभयेत् क्रुद्धस्समुद्रमपिवानरः ॥ 8 ॥
एषोऽभिगन्तालङ्कायावैदेह्यास्तवचप्रभोः ।
एनम्पश्यपुरादृष्टंवानरम्पुनरागतम् ॥ 9 ॥
ज्येष्ठः केसरिणः पुत्रो वात आत्मज इति श्रुतः ।
हनूमान् इति विख्यातो लन्घितो येन सागरः ॥ 10 ॥
कामरूपीहरिश्रेष्टोबलरूपसमन्वितः ।
अनिवार्यगतिश्चैवयथासततगःप्रभुः ॥ 11 ॥
उद्यन्तभास्करन्दृष्टवाबालःकिलपिपासितः ।
त्रियोजनसहस्रन्तुअध्वानमवतीर्यहि ॥ 12 ॥
आदित्यमाहरिष्यामिनमेक्षुत्प्रतियास्यति ।
इतिसञ्चिन्त्यमनसापुरैषबलदर्पितः ॥ 13 ॥
अनाधृष्यतमन्देवमपिदेवर्षिदानवैः ।
अनासाघैवपतितोभास्करोदयनेगिरौ ॥ 14 ॥
पतितस्यकपेरस्यहनुरेकाशिलातले ।
किञ्चिद्भिन्नादृढहनोर्हनूमानेषतेनवै ॥ 15 ॥
सत्यमागमयोगेनममैषविदितोहरिः ।
नास्यशक्यम्बलंरूपम्प्रभावोवाऽपिभाषितम् ॥ 16 ॥
एषआशंसतेलङ्कामेकोमर्दितुमोजसा ।
येवजाज्वल्यतेऽपौवैधूमकेतुस्तवाद्यवै ॥ 17 ॥
लङ्कायान्निहितश्चापिकथंविस्मरसेकपिम् ।
यश्चैषोऽनन्तरश्शूरश्श्यामःपद्मनिभेक्षणः ।
इक्ष्वाकूणामतिरथोलोकेविख्यातपौरुष ॥ 18 ॥
यस्मिन्नचलतेधर्मोयोधर्मन्नातिवर्तते ।
योब्राह्ममस्त्रंवेदांश्चवेदवेदविदांवरः ॥ 19 ॥
योभिन्द्याद्गगनम्बाणैःपर्वतांश्चापिदारयेत् ।
यस्यमृत्योरिवक्रोधश्शक्रस्येवपराक्रमः ॥ 20 ॥
यस्यभार्याजनस्थानात्सीताचापिहृतात्वया ।
सएषरामस्त्वांयोद्धुंराजन्समभिवर्तते ॥ 21 ॥
यस्यैषदक्षिणेपार्श्वेशुद्धजाम्बूनदप्रभः ।
विशालवक्षास्ताम्राक्षोनीलकुञ्जितमूर्धजः ॥ 22 ॥
एषोऽस्यलक्ष्मणोनामभ्राताप्राणसमःप्रियः ।
नयेयुद्धेचकुशलस्सर्वशस्त्रभृतंवरः ॥ 23 ॥
अमर्षीदुर्जयोजेताविक्रान्तोबुद्धिमान् बली ।
रामस्यदक्षिणोबाहुर्नित्यम्प्राणोबहिश्चरः ॥ 24 ॥
नह्येषराघवस्यार्थेजीवितम्परिरक्षति ।
एषैवाशंसतेयुद्धेनिहन्तुंसर्वराक्षसान् ॥ 25 ॥
यस्तुसव्यमसौपक्षंरामस्याश्रित्यतिष्ठति ।
रक्षोगणपरिक्षिप्तोराजाह्येषविभीषणः ॥ 26 ॥
श्रीमताराजराजेनलङ्कायामभिषेचितः ।
त्वामेवप्रतिसंरब्दोयुद्धायैषोऽभिवर्तते ॥ 27 ॥
यन्तुपस्यसितिष्ठन्तम्मध्येगिरिमिवाचलम् ।
सर्वशाखामृगेन्द्राणाम्भर्तारममितौजसम् ॥ 28 ॥
तेजयशसाबुद् ध्याज्ञानेनाभिजनेनच ।
यःकपीनतिबभ्राजहिमवानिवपर्वतान् ॥ 29 ॥
किष्किन्धांयस्समध्यास्तेगुहांसगहनद्रुमाम् ।
दुर्गाम्पर्वतदुर्गस्ताम्प्रधानैस्सहयूथपैः ॥ 30 ॥
यस्यैषाकाञ्चनीमालाशोभितेशतपुष्करा ।
कान्तादेवमनुष्याणांयस्यांलक्ष्मीप्रतिष्ठिता ॥ 31 ॥
एताञ्चमालान्ताराञ्चकपिराज्यञ्चशाश्वतम् ।
सुग्रीवोवालिनंहत्वारामेणप्रतिपादितः ॥ 32 ॥
शतंशतसहस्राणाङ्कोटिमाहुर्मनीषिणः ।
शतङ्कोटिसहस्राणांशङ्कुः इत्यभिधीयते ॥ 33 ॥
शतंशङ्कुसहस्राणाम्महाशङ्कुः इतिस्मृतः ॥ 34 ॥
महाशङ्कुसहस्राणांशतम्बृन्दमिहोच्यते ।
शतम्बृन्दसहस्राणाम्महावृन्दमितिस्मृतम् ॥ 35 ॥
महाबृन्दसहस्राणांशतम्पद्ममिहोच्यते ।
शतम्पद्मसहस्राणाम्महापद्ममितिस्मृतिम् ॥ 36 ॥
महापद्मसहस्राणांशतङ्खर्वमिहोच्यते ।
शतङ्खर्वसहस्राणाम्महाखर्वमिवोच्यते ॥ 37 ॥
महाखर्वसहस्राणां समुद्रमभिधीयते ।
शतं समुद्रसाहस्रमोघ इत्यभिधीयते ॥ 38 ॥
शतमोघसहस्राणां महौघ इति विश्रुतः ।
एवं कोटि सहस्रेण शन्कूनां च शतेन च ॥ 39 ॥
महाशङ्कुसहस्रेणतथाबृन्दशतेनच ।
महाबृन्दसहस्रेणतथापद्मशतेनच ॥ 40 ॥
हापद्मसहस्रेणतथाखर्वशतेनच ।
समुद्रेणचतेनैवमहौघेनतथैवच ॥ 41 ॥
एषकोटिमहौघेनसमुद्रसदृशेनच ।
विभीषणेनसचिवैःराक्षसैःपरिवारितः ॥ 42 ॥
सुग्रीवोवानरेन्द्रस्त्वांयुद्धार्थममवर्तते ।
महाबलवृतोनित्यम्महाबलपराक्रमः ॥ 43 ॥
इमाम्महाराजसमीक्ष्यवाहिनीमुपस्थिताम्प्रज्वलितग्रहोपमाम् ।
ततःप्रयत्नःपरमोविधीयतांयथाजयस्स्यान्नपरैःपराजयः ॥ 44 ॥
इत्यार्षे श्रीमद्रामायणे वाल्मीकीय आदिकाव्ये युद्धकाण्डे अष्टाविंशस्सर्गः ॥
śrīmadvālmīkīya rāmāyaṇe yuddhakāṇḍam |
atha aṣṭāviṃśassargaḥ |
sārāṇasyavacaśśrutvārāvaṇaṃrākṣasādhipam |
balamādiśyatatsarvaṃśukovākyamathābravīt || 1 ||
sthitānpaśyasiyānetānmattānivamahādvipān |
nyagrodhānivagāṅgeyān sālān haimavatāniva || 2 ||
eteduṣprasahārājanbalinaḥkāmarūpiṇaḥ |
daityadānavasaṅkāśāyuddhedevaparākramāḥ || 3 ||
eṣāṅkoṭisahasrāṇinavapañcacasaptaca |
tathāśaṅkhusahasrāṇitathābṛndaśatānica || 4 ||
etesugrīvasacivāḥkiṣkindhānilayāssadā |
harayodevagandharvairutpannāḥkāmarūpiṇaḥ || 5 ||
yautaupaśyasitiṣṭhantaukumāraudevarūpiṇau |
maindaścadvividaścobhautābhyānnāstisamoyudhi || 6 ||
brāhmaṇāsamamajñātāvamṛtaprāśināpubhau |
āśaṃseteyuthālaṅkāmetaumarditumojasā || 7 ||
yantupaśyasitiṣṭantamprabhinnamivakuñjaram |
yobalāt kṣobhayet kruddhassamudramapivānaraḥ || 8 ||
eṣo'bhigantālaṅkāyāvaidehyāstavacaprabhoḥ |
enampaśyapurādṛṣṭaṃvānarampunarāgatam || 9 ||
jyeṣṭhaḥ kesariṇaḥ putro vāta ātmaja iti śrutaḥ |
hanūmān iti vikhyāto langhito yena sāgaraḥ || 10 ||
kāmarūpīhariśreṣṭobalarūpasamanvitaḥ |
anivāryagatiścaivayathāsatatagaḥprabhuḥ || 11 ||
udyantabhāskarandṛṣṭavābālaḥkilapipāsitaḥ |
triyojanasahasrantuadhvānamavatīryahi || 12 ||
ādityamāhariṣyāminamekṣutpratiyāsyati |
itisañcintyamanasāpuraiṣabaladarpitaḥ || 13 ||
anādhṛṣyatamandevamapidevarṣidānavaiḥ |
anāsāghaivapatitobhāskarodayanegirau || 14 ||
patitasyakaperasyahanurekāśilātale |
kiñcidbhinnādṛḍhahanorhanūmāneṣatenavai || 15 ||
satyamāgamayogenamamaiṣaviditohariḥ |
nāsyaśakyambalaṃrūpamprabhāvovā'pibhāṣitam || 16 ||
eṣaāśaṃsatelaṅkāmekomarditumojasā |
yevajājvalyate'pauvaidhūmaketustavādyavai || 17 ||
laṅkāyānnihitaścāpikathaṃvismarasekapim |
yaścaiṣo'nantaraśśūraśśyāmaḥpadmanibhekṣaṇaḥ |
ikṣvākūṇāmatiratholokevikhyātapauruṣa || 18 ||
yasminnacalatedharmoyodharmannātivartate |
yobrāhmamastraṃvedāṃścavedavedavidāṃvaraḥ || 19 ||
yobhindyādgaganambāṇaiḥparvatāṃścāpidārayet |
yasyamṛtyorivakrodhaśśakrasyevaparākramaḥ || 20 ||
yasyabhāryājanasthānātsītācāpihṛtātvayā |
saeṣarāmastvāṃyoddhuṃrājansamabhivartate || 21 ||
yasyaiṣadakṣiṇepārśveśuddhajāmbūnadaprabhaḥ |
viśālavakṣāstāmrākṣonīlakuñjitamūrdhajaḥ || 22 ||
eṣo'syalakṣmaṇonāmabhrātāprāṇasamaḥpriyaḥ |
nayeyuddhecakuśalassarvaśastrabhṛtaṃvaraḥ || 23 ||
amarṣīdurjayojetāvikrāntobuddhimān balī |
rāmasyadakṣiṇobāhurnityamprāṇobahiścaraḥ || 24 ||
nahyeṣarāghavasyārthejīvitamparirakṣati |
eṣaivāśaṃsateyuddhenihantuṃsarvarākṣasān || 25 ||
yastusavyamasaupakṣaṃrāmasyāśrityatiṣṭhati |
rakṣogaṇaparikṣiptorājāhyeṣavibhīṣaṇaḥ || 26 ||
śrīmatārājarājenalaṅkāyāmabhiṣecitaḥ |
tvāmevapratisaṃrabdoyuddhāyaiṣo'bhivartate || 27 ||
yantupasyasitiṣṭhantammadhyegirimivācalam |
sarvaśākhāmṛgendrāṇāmbhartāramamitaujasam || 28 ||
tejayaśasābud dhyājñānenābhijanenaca |
yaḥkapīnatibabhrājahimavānivaparvatān || 29 ||
kiṣkindhāṃyassamadhyāsteguhāṃsagahanadrumām |
durgāmparvatadurgastāmpradhānaissahayūthapaiḥ || 30 ||
yasyaiṣākāñcanīmālāśobhiteśatapuṣkarā |
kāntādevamanuṣyāṇāṃyasyāṃlakṣmīpratiṣṭhitā || 31 ||
etāñcamālāntārāñcakapirājyañcaśāśvatam |
sugrīvovālinaṃhatvārāmeṇapratipāditaḥ || 32 ||
śataṃśatasahasrāṇāṅkoṭimāhurmanīṣiṇaḥ |
śataṅkoṭisahasrāṇāṃśaṅkuḥ ityabhidhīyate || 33 ||
śataṃśaṅkusahasrāṇāmmahāśaṅkuḥ itismṛtaḥ || 34 ||
mahāśaṅkusahasrāṇāṃśatambṛndamihocyate |
śatambṛndasahasrāṇāmmahāvṛndamitismṛtam || 35 ||
mahābṛndasahasrāṇāṃśatampadmamihocyate |
śatampadmasahasrāṇāmmahāpadmamitismṛtim || 36 ||
mahāpadmasahasrāṇāṃśataṅkharvamihocyate |
śataṅkharvasahasrāṇāmmahākharvamivocyate || 37 ||
mahākharvasahasrāṇāṃ samudramabhidhīyate |
śataṃ samudrasāhasramogha ityabhidhīyate || 38 ||
śatamoghasahasrāṇāṃ mahaugha iti viśrutaḥ |
evaṃ koṭi sahasreṇa śankūnāṃ ca śatena ca || 39 ||
mahāśaṅkusahasreṇatathābṛndaśatenaca |
mahābṛndasahasreṇatathāpadmaśatenaca || 40 ||
hāpadmasahasreṇatathākharvaśatenaca |
samudreṇacatenaivamahaughenatathaivaca || 41 ||
eṣakoṭimahaughenasamudrasadṛśenaca |
vibhīṣaṇenasacivaiḥrākṣasaiḥparivāritaḥ || 42 ||
sugrīvovānarendrastvāṃyuddhārthamamavartate |
mahābalavṛtonityammahābalaparākramaḥ || 43 ||
imāmmahārājasamīkṣyavāhinīmupasthitāmprajvalitagrahopamām |
tataḥprayatnaḥparamovidhīyatāṃyathājayassyānnaparaiḥparājayaḥ || 44 ||
ityārṣe śrīmadrāmāyaṇe vālmīkīya ādikāvye yuddhakāṇḍe aṣṭāviṃśassargaḥ ||
🕉️ This is the original Sanskrit rendered in Malayalam script.
Pronunciation is identical to the Sanskrit Devanagari version.