ശ്രീമദ്വാല്മീകീയ രാമായണേ യുദ്ധകാണ്ഡമ് ।
അഥ ത്രിംശദധികശതതമസ്സര്ഗഃ ।
ശ്രുത്വാതുപരമാനന്ദമ്ഭരതസ്സത്യവിക്രമഃ ।
ഹൃഷ്ടമാജ്ഞാപയാമാസശത്രുഘ്നമ്പരവീരഹാ ॥ 1 ॥
ദൈവതാനി ച സര്വാണിചൈത്യാനിനഗരസ്യ ച ।
സുഗന്ധമാല്യൈര്യാദിത്രൈരര്ചന്തു ശുചയോ നരാഃ ॥ 2 ॥
സൂതാസ്സ്തുതിപുരാണജ്ഞാസ്സര്വേവൈതാലികാസ്തഥാ ।
സര്വേവാദിത്രകുശലാഗണികാശ്ചൈവസങ്ഘശഃ ॥ 3 ॥
രാജദാരാസ്തഥാമാത്യാസ്സൈന്യാസ്സേനാങ്ഗനാഗണാഃ ।
ബ്രാഹ്മണാശ്ചസരാജന്യാശ്രേണിമുഖ്യാസ്തഥാഗണാഃ ॥ 4 ॥
അഭിനിര്യാന്തുരാമസ്യദ്രഷ്ടുംശശിനിഭമ്മുഖമ് ।
ഭരതസ്യവച്ശ്രുത്വാശത്രുഘ്നഃപരവീരഹാ ॥ 5 ॥
വിഷ്ടീരനേകസാഹസ്രീശ്ചോദയാമാനഭാഗശഃ ।
സമീകുരുതനിമ്നാനിവിഷമാനിസമാനി ച ॥ 6 ॥
സ്ഥാനാനിതുനിരസ്യന്താന്നന്ദിഗ്രാമാദിതഃപരമ് ।
സിഞ്ചസ്തുപൃഥിവീങ്കൃത്സ്നാംഹിവശീതേവവാരിണാ ॥ 7 ॥
തതോഽഭ്യവകിരന്ത്വന്യേലാജൈഃപുഷ്പൈശ്ചസര്വതഃ ।
സുമുച്ഛ്രിതപതാകാസ്തുരഥ്യാഃപുരവരോത്തമേഃ ॥ 8 ॥
ശോഭയന്തു ച വേശ്മാനിസൂര്യസ്യോദയനമ്പ്രതി ।
സ്രഗ്ദാമമുക്തപുഷ്പൈശ്ചസുഗന്ധൈഃ പഞ്ചവര്ണകൈഃ ॥ 9 ॥
രാജമാര്ഗമസമ്ബാധങ്കിരന്തുശതശോനരാഃ ।
തസ്തച്ഛാസനംശ്രുത്വാശത്രുഘ്നസ്യമുദാന്വിതാഃ ॥ 10 ॥
ധൃഷ്ടിര്ജയന്തോവിജയസ്സിദ്ധാര്ഥശ്ചാര്ഥസാധകഃ ।
അശോകോമന്ത്രപാലശ്ചസുമന്ത്രശ്ചാപിനിര്യയുഃ ॥ 11 ॥
മത്തൈര്നാഗസഹസ്രൈശ്ചസധ്വജൈസ്സുവിഭൂഷിതൈഃ ।
അപരേഹേമകക്ഷാഭിസ്സഗജാഭിഃകരേണുഭിഃ ॥ 12 ॥
നിര്യയുസ്തുരരഥൈശ്ചസുമഹാരഥാഃ ।
ശക്ത്യൃഷ്ടിപാശഹസ്താനാംസധ്വജാനാമ്പതാകിനാമ് ॥ 13 ॥
തുരഗാണാംസഹസ്രൈശ്ചമുഖ്യൈര്മുഖ്യതരാന്വിതൈഃ ।
പദാതീനാംസഹസ്രൈശ്ചവീരാഃപരിവൃതായയുഃ ॥ 14 ॥
തതോയാനാന്യുപാരൂഢാസ്സര്വാദശരഥസ്ത്രിയഃ ।
കൌസല്യാമ്പ്രമുഖേകൃത്വാസുമിത്രാഞ്ചാപിനിര്യയുഃ ॥ 15 ॥
കൈകേയ്യാസഹിതാഃസര്വാനന്ദിഗ്രാമമുപാഗമന് ।
ദ്വിജാതിമുഖ്യൈര്ധര്മാത്മാശ്രേണീമുഖ്യൈസ്സനൈഗമൈഃ ॥ 16 ॥
മാല്യമോദകഹസ്തൈശ്ചമന്ത്രിഭിര്ഭരതോവൃതഃ ।
ശങ്ഖഭേരീനിനാദൈശ്ചവന്ദിഭിശ്ചാഭിവനന്ദിതഃ ॥ 17 ॥
ആര്യപാദൌഗൃഹീത്വാതൌശിരസാധര്മകോവിദഃ ।
പാണ്ഡുരഞ്ഛത്രമാദായശുക്ലമാല്യോപശോഭിതമ് ॥ 18 ॥
ശുക്ലേ ച വാലവ്യജനേരാജാര്ഹേഹേമഭൂഷിതേ ।
ഉപവാസകൃശോദീനശ്ചീരകൃഷ്ണാജിനാമ്ബരഃ ॥ 19 ॥
ഭ്രാതുരാഗമനംശ്രുത്വാതത്പൂര്വംഹര്ഷമാഗതഃ ।
പ്രത്യുദ്യയൌതദാരാമമ്മഹാത്മാസചിവൈസ്സഹ ॥ 20 ॥
അശ്വാനാങ്ഖുരശബ്ദൈശ്ചരഥനേമിസ്വനേന ച ।
ശങ്ഖദുന്ദുഭിനാദേനസഞ്ചചാലേവമേദിനീ ॥ 21 ॥
കൃത്സ്നന്തുനഗരന്തത്തുനന്ദിഗ്രാമമുപാഗമത് ।
സമീക്ഷ്യഭരതോവാക്യമുവാചപവനാത്മജമ് ॥ 22 ॥
കച്ചിന്നഖലുകാപേയീസേവ്യതേചകചിത്തതാ ।
ന ഹിപശ്യാമികാകുത്സ്ഥംരാമമാര്യമ്പരന്തപമ് ॥ 23 ॥
അഥൈവമുക്തേവചനേഹനൂമാനിദമബ്രവീത് ।
അര്ഥ്യംവിജ്ഞാപയന്നേവഭരതംസത്യവിക്രമമ് ॥ 24 ॥
സദാഫലാന്കുസുമിതാന്വൃക്ഷാന് പ്രാപ്യമധുസ്രവാന് ।
ഭരദ്വാജപ്രസാദേനമത്തഭ്രമരനാദിതാന് ॥ 25 ॥
തസ്യചൈഷവരോദത്തോവാസവേനപരന്തപ ।
സസൈന്യസ്യതവാതിഥ്യങ്കൃതംസര്വഗുണാന്വിതമ് ॥ 26 ॥
നിസ്സ്വന്ശ്രൂയതേഭീമഃപ്രഹൃഷ്ടാനാംവനൌകസാമ് ।
മന്യേവാനരസേനാസാനദീന്തരതിഗോമതീമ് ॥ 27 ॥
രജോവര്ഷംസമുദ്ഭൂതമ്പശ്യസാലവനമ്പ്രതി ।
മന്യേസാലവനംരമ്യംലോപയന്തിപ്ലവങ്ഗമാഃ ॥ 28 ॥
തദേതദ്ദൃശ്യതേദൂരാദ്വിമാനഞ്ചന്ദ്രസന്നിഭമ് ।
വിമാനമ്പുഷ്പകന്ദിവ്യമ്മനസാബ്രഹ്മനിര്മിതമ് ॥ 29 ॥
രാവണമ്ബാന്ധവൈഃസാര്ഥംഹത്വാലബ്ധമ്മഹാത്മനാ ।
തരുണാദിത്യസങ്കാശംവിമാനംരാമവാഹനമ് ॥ 30 ॥
ധനദസ്യപ്രസാദേനദിവ്യമേതന്മനോജവമ് ।
ഏതസ്മിന് ഭ്രാതരൌവീരൌവൈദേഹ്യാസഹരാഘവൌ ॥ 31 ॥
സുഗ്രീവശ്ചമഹാതേജാരാക്ഷസശ്ചവിഭീഷണഃ ।
ഏതോഹര്ഷസമുദ്ഭൂതോനിഃസ്വനോദിവമസ്പൃശത് ॥ 32 ॥
സ്ത്രീബാലയുവവൃദ്ധാനാംരാമോഽയമിതികീര്തിതേ ।
രഥകുഞ്ജരവാജിഭ്യസ്തേഽവതീര്യമഹീങ്ഗതാഃ ॥ 33 ॥
ദദൃശുസ്തംവിമാനസ്ഥന്നരാസ്സോമമിവാമ്ബരേ ।
പ്രാജ്ഞലിര്ഭരതോഭൂത്വാപ്രസൃഷ്ടോരാഘവോന്മുഖഃ ॥ 34 ॥
സ്വാഗതേനയഥാര്ഹേണതതോരാമമപൂജയത് ।
മനസാബ്രഹ്മണാസൃഷ്ടേവിമാനേഭരതാഗ്രജഃ ॥ 35 ॥
രരാജപൃഥുദീര്ഘാക്ഷോവജ്രപാണിരിവാപരഃ ।
തതോവിമാനാഗ്രഗതമ്ഭരതോഭ്രാതരന്തദാ ॥ 36 ॥
വവന്ദേപ്രണതോരാമമ്മേരുസ്ഥമിവഭാസ്കരമ് ।
തതോരാമാഭ്യനുജ്ഞാതന്തദ്വിമാനമനുത്തമമ് ॥ 37 ॥
ഹംസയുക്തമ്മഹാവേഗന്നിപപാതമഹീതലേ ।
ആപിതോവിമാനന്തദ്ഭരതസ്സത്യവിക്രമഃ ॥ 38 ॥
രാമമാസാദ്യമുദിതഃപുനരേവാഭ്യവാദയത് ।
തംസമുത്ഥാപ്യകാകുത്സ്ഥശ്ചിരസ്യാക്ഷിരഥങ്ഗതമ് ॥ 39 ॥
അങ്കേഭരതമാരോപ്യമുദിതഃപരിഷസ്വജേ ।
തതോലക്ഷ്മണമാസാദ്യവൈദേഹീം ച പരന്തപഃ ॥ 40 ॥
അഥാഭ്യവാദയപ്രതീതോഭരതോനാമചാബ്രവീത് ।
സുഗ്രീവങ്കേകയീപുത്രോജാമ്ബവന്തമഥാങ്ഗദമ് ॥ 41 ॥
മൈന്ദം ച ദ്വിവിദന്നീലമൃഷഭമ്പരിഷസ്വജേ ।
സുഷേണം ച നലഞ്ചൈവഗവാക്ഷങ്ഗന്ധമാദനമ് ॥ 42 ॥
ശരഭമ്പനസഞ്ചൈവപരിതഃപരിഷസ്വജേ ।
തേകൃത്വാമാനുഷംരൂപംവാനരാഃകാമരൂപിണഃ ॥ 43 ॥
കുശലമ്പര്യപൃച്ഛംസ്തേപ്രഹൃഷ്ടാഭരതന്തദാ ।
അഥാബ്രവീദ്രാജപുത്രസ്സുഗ്രീവംവാനരര്ഷഭമ് ॥ 44 ॥
പരിഷ്വജ്യമഹാതേജാഭരതോധര്മിണാംവരഃ ।
ത്വമ്സ്മാകഞ്ചതുര്ണാംവൈഭ്രാതാസുഗ്രീവപഞ്ചമഃ ॥ 45 ॥
സൌഹാര്ദാജ്ജായതേമിത്രമപകാരോഽരിലക്ഷണമ് ।
വിഭീഷണം ച ഭരതഃസാന്ത്വവാക്യമഥാബ്രവീത് ॥ 46 ॥
ദിഷ്ട്യാത്വയാസഹായേനകൃതങ്കര്മസുദുഷ്കരമ് ।
ശത്രുഘ്നശ്ചതദാരാമമഭിവാദ്യസലക്ഷ്മണമ് ॥ 47 ॥
സീതായാശ്ചരണൌവീരോവിനയാദഭ്യവാദയത് ।
രാമോമാതരമാസാദ്യവിവര്ണാംശോകകര്ശിതാമ് ॥ 48 ॥
ജഗ്രാഹപ്രണതഃപാദൌമനോമാതുഃപ്രഹര്ഷയന് ।
അഭിവാദ്യസുമിത്രാം ച കൈകേയീം ച യശസ്വിനീമ് ॥ 49 ॥
സ മാത്രൂശ്ചതതസ്സര്വാപുരോഹിതമുപാഗമത് ।
സ്വാഗതന്തേമഹാബാഹോകൌസല്യാനന്ദവര്ധനാ ॥ 50 ॥
ഇതിപ്രാഞ്ജലയഃസര്വേനാഗരാരാമമബ്രുവന് ।
താന്യഞ്ജലിസഹസ്രാണിപ്രഗൃഹീതാനിനാഗരൈഃ ॥ 51 ॥
വ്യാകോചാനീവപദ്മാനിദദര്ശഭരതാഗ്രജഃ ।
പാദുകേതേതുരാമസ്യഗൃഹീത്വാഭരതസ്സ്വയമ് ॥ 52 ॥
ചരണാഭ്യാന്നരേന്ദ്രസ്യയോജയാമാസധര്മവിത് ।
അബ്രവീച്ചതദാരാമമ്ഭരതഃ സ കൃതാഞ്ജലിഃ ॥ 53 ॥
ഏതത്തേസകലംരാജ്യന്ന്യാസന്നിര്യാതിതമ്മയാ ।
അദ്യജന്മകൃതാര്ഥമ്മേസമ്വൃത്തശ്ചമനോരഥഃ ॥ 54 ॥
യത്ത്വാമ്പശ്യാമിരാജാനമയോധ്യാമ്പുനരാഗതമ് ।
അവേക്ഷതാമ്ഭവാന്ശോകങ്കോഷ്ഠാഗാരങ്ഗൃഹമ്ബലമ് ॥ 55 ॥
ഭവതസ്തേജസാസര്വങ്കൃതന്ദശഗുണമ്മയാ ।
തഥാബ്രുവാണമ്ഭരതന്ദൃഷ്ടവാതമ്ഭ്രാതൃവത്സലമ് ॥ 56 ॥
മുമുചുര്വാനരാബാഷ്പംരാക്ഷസശ്ചവിഭീഷണഃ ।
തതഃപ്രഹര്ഷാദ്ഭരതമങ്ഗമാരോപ്യരാഘവഃ ॥ 57 ॥
യയൌതേനവിമാനേനസസൈന്യോഭരതാശ്രമമ് ।
ഭരതാശ്രമമാസാദ്യസസൈന്യോരാഘവസ്തദാ ॥ 58 ॥
അവതീര്യവിമാനാഗ്രാദവതസ്ഥേമഹീതലേ ।
അബ്രവീത്തുതദാരാമസ്തദ്വിമാനമനുത്തമമ് ॥ 59 ॥
വഹവൈശ്രവണന്ദേവമനുജാനാമിഗമ്യതാമ് ।
തതോരാമാഭ്യനുജ്ഞാതന്തദ്വിമാനമനുത്തമമ് ॥ 60 ॥
ഉത്തരാന്ദിശമുദ്ദിശ്യജഗാമധനദാലയമ് ।
വിമാനമ്പുഷ്പകന്ദിവ്യംസമ്ഗൃഹീതന്തുരക്ഷസാ ॥ 61 ॥
അഗമദ്ധനദംവേഗാദ്രാമവാക്യപ്രചോദിതമ് ।
പുരോഹിതസ്യാത്മസമസ്യരാഘവോബൃഹസ്പതേശ്ശക്രൈവാമരാധിപഃ ।
നിപീഡ്യപാദൌപൃഥഗാനനേശുഭേസഹൈവതേനോപവിവേശവീര്യവാന് ॥ 62 ॥
ഇത്യാര്ഷേ ശ്രീമദ്രാമായണേ വാല്മീകീയ ആദികാവ്യേ യുദ്ധകാണ്ഡേ ത്രിംശദധികശതതമസ്സര്ഗഃ ॥
Roman (IAST) Transliteration
śrīmadvālmīkīya rāmāyaṇe yuddhakāṇḍam |
atha triṃśadadhikaśatatamassargaḥ |
śrutvātuparamānandambharatassatyavikramaḥ |
hṛṣṭamājñāpayāmāsaśatrughnamparavīrahā || 1 ||
daivatāni ca sarvāṇicaityāninagarasya ca |
sugandhamālyairyāditrairarcantu śucayo narāḥ || 2 ||
sūtāsstutipurāṇajñāssarvevaitālikāstathā |
sarvevāditrakuśalāgaṇikāścaivasaṅghaśaḥ || 3 ||
rājadārāstathāmātyāssainyāssenāṅganāgaṇāḥ |
brāhmaṇāścasarājanyāśreṇimukhyāstathāgaṇāḥ || 4 ||
abhiniryānturāmasyadraṣṭuṃśaśinibhammukham |
bharatasyavacśrutvāśatrughnaḥparavīrahā || 5 ||
viṣṭīranekasāhasrīścodayāmānabhāgaśaḥ |
samīkurutanimnāniviṣamānisamāni ca || 6 ||
sthānānitunirasyantānnandigrāmāditaḥparam |
siñcastupṛthivīṅkṛtsnāṃhivaśītevavāriṇā || 7 ||
tato'bhyavakirantvanyelājaiḥpuṣpaiścasarvataḥ |
sumucchritapatākāsturathyāḥpuravarottameḥ || 8 ||
śobhayantu ca veśmānisūryasyodayanamprati |
sragdāmamuktapuṣpaiścasugandhaiḥ pañcavarṇakaiḥ || 9 ||
rājamārgamasambādhaṅkirantuśataśonarāḥ |
tastacchāsanaṃśrutvāśatrughnasyamudānvitāḥ || 10 ||
dhṛṣṭirjayantovijayassiddhārthaścārthasādhakaḥ |
aśokomantrapālaścasumantraścāpiniryayuḥ || 11 ||
mattairnāgasahasraiścasadhvajaissuvibhūṣitaiḥ |
aparehemakakṣābhissagajābhiḥkareṇubhiḥ || 12 ||
niryayusturarathaiścasumahārathāḥ |
śaktyṛṣṭipāśahastānāṃsadhvajānāmpatākinām || 13 ||
turagāṇāṃsahasraiścamukhyairmukhyatarānvitaiḥ |
padātīnāṃsahasraiścavīrāḥparivṛtāyayuḥ || 14 ||
tatoyānānyupārūḍhāssarvādaśarathastriyaḥ |
kausalyāmpramukhekṛtvāsumitrāñcāpiniryayuḥ || 15 ||
kaikeyyāsahitāḥsarvānandigrāmamupāgaman |
dvijātimukhyairdharmātmāśreṇīmukhyaissanaigamaiḥ || 16 ||
mālyamodakahastaiścamantribhirbharatovṛtaḥ |
śaṅkhabherīninādaiścavandibhiścābhivananditaḥ || 17 ||
āryapādaugṛhītvātauśirasādharmakovidaḥ |
pāṇḍurañchatramādāyaśuklamālyopaśobhitam || 18 ||
śukle ca vālavyajanerājārhehemabhūṣite |
upavāsakṛśodīnaścīrakṛṣṇājināmbaraḥ || 19 ||
bhrāturāgamanaṃśrutvātatpūrvaṃharṣamāgataḥ |
pratyudyayautadārāmammahātmāsacivaissaha || 20 ||
aśvānāṅkhuraśabdaiścarathanemisvanena ca |
śaṅkhadundubhinādenasañcacālevamedinī || 21 ||
kṛtsnantunagarantattunandigrāmamupāgamat |
samīkṣyabharatovākyamuvācapavanātmajam || 22 ||
kaccinnakhalukāpeyīsevyatecakacittatā |
na hipaśyāmikākutsthaṃrāmamāryamparantapam || 23 ||
athaivamuktevacanehanūmānidamabravīt |
arthyaṃvijñāpayannevabharataṃsatyavikramam || 24 ||
sadāphalānkusumitānvṛkṣān prāpyamadhusravān |
bharadvājaprasādenamattabhramaranāditān || 25 ||
tasyacaiṣavarodattovāsavenaparantapa |
sasainyasyatavātithyaṅkṛtaṃsarvaguṇānvitam || 26 ||
nissvanśrūyatebhīmaḥprahṛṣṭānāṃvanaukasām |
manyevānarasenāsānadīntaratigomatīm || 27 ||
rajovarṣaṃsamudbhūtampaśyasālavanamprati |
manyesālavanaṃramyaṃlopayantiplavaṅgamāḥ || 28 ||
tadetaddṛśyatedūrādvimānañcandrasannibham |
vimānampuṣpakandivyammanasābrahmanirmitam || 29 ||
rāvaṇambāndhavaiḥsārthaṃhatvālabdhammahātmanā |
taruṇādityasaṅkāśaṃvimānaṃrāmavāhanam || 30 ||
dhanadasyaprasādenadivyametanmanojavam |
etasmin bhrātarauvīrauvaidehyāsaharāghavau || 31 ||
sugrīvaścamahātejārākṣasaścavibhīṣaṇaḥ |
etoharṣasamudbhūtoniḥsvanodivamaspṛśat || 32 ||
strībālayuvavṛddhānāṃrāmo'yamitikīrtite |
rathakuñjaravājibhyaste'vatīryamahīṅgatāḥ || 33 ||
dadṛśustaṃvimānasthannarāssomamivāmbare |
prājñalirbharatobhūtvāprasṛṣṭorāghavonmukhaḥ || 34 ||
svāgatenayathārheṇatatorāmamapūjayat |
manasābrahmaṇāsṛṣṭevimānebharatāgrajaḥ || 35 ||
rarājapṛthudīrghākṣovajrapāṇirivāparaḥ |
tatovimānāgragatambharatobhrātarantadā || 36 ||
vavandepraṇatorāmammerusthamivabhāskaram |
tatorāmābhyanujñātantadvimānamanuttamam || 37 ||
haṃsayuktammahāvegannipapātamahītale |
āpitovimānantadbharatassatyavikramaḥ || 38 ||
rāmamāsādyamuditaḥpunarevābhyavādayat |
taṃsamutthāpyakākutsthaścirasyākṣirathaṅgatam || 39 ||
aṅkebharatamāropyamuditaḥpariṣasvaje |
tatolakṣmaṇamāsādyavaidehīṃ ca parantapaḥ || 40 ||
athābhyavādayapratītobharatonāmacābravīt |
sugrīvaṅkekayīputrojāmbavantamathāṅgadam || 41 ||
maindaṃ ca dvividannīlamṛṣabhampariṣasvaje |
suṣeṇaṃ ca nalañcaivagavākṣaṅgandhamādanam || 42 ||
śarabhampanasañcaivaparitaḥpariṣasvaje |
tekṛtvāmānuṣaṃrūpaṃvānarāḥkāmarūpiṇaḥ || 43 ||
kuśalamparyapṛcchaṃsteprahṛṣṭābharatantadā |
athābravīdrājaputrassugrīvaṃvānararṣabham || 44 ||
pariṣvajyamahātejābharatodharmiṇāṃvaraḥ |
tvamsmākañcaturṇāṃvaibhrātāsugrīvapañcamaḥ || 45 ||
sauhārdājjāyatemitramapakāro'rilakṣaṇam |
vibhīṣaṇaṃ ca bharataḥsāntvavākyamathābravīt || 46 ||
diṣṭyātvayāsahāyenakṛtaṅkarmasuduṣkaram |
śatrughnaścatadārāmamabhivādyasalakṣmaṇam || 47 ||
sītāyāścaraṇauvīrovinayādabhyavādayat |
rāmomātaramāsādyavivarṇāṃśokakarśitām || 48 ||
jagrāhapraṇataḥpādaumanomātuḥpraharṣayan |
abhivādyasumitrāṃ ca kaikeyīṃ ca yaśasvinīm || 49 ||
sa mātrūścatatassarvāpurohitamupāgamat |
svāgatantemahābāhokausalyānandavardhanā || 50 ||
itiprāñjalayaḥsarvenāgarārāmamabruvan |
tānyañjalisahasrāṇipragṛhītānināgaraiḥ || 51 ||
vyākocānīvapadmānidadarśabharatāgrajaḥ |
pāduketeturāmasyagṛhītvābharatassvayam || 52 ||
caraṇābhyānnarendrasyayojayāmāsadharmavit |
abravīccatadārāmambharataḥ sa kṛtāñjaliḥ || 53 ||
etattesakalaṃrājyannyāsanniryātitammayā |
adyajanmakṛtārthammesamvṛttaścamanorathaḥ || 54 ||
yattvāmpaśyāmirājānamayodhyāmpunarāgatam |
avekṣatāmbhavānśokaṅkoṣṭhāgāraṅgṛhambalam || 55 ||
bhavatastejasāsarvaṅkṛtandaśaguṇammayā |
tathābruvāṇambharatandṛṣṭavātambhrātṛvatsalam || 56 ||
mumucurvānarābāṣpaṃrākṣasaścavibhīṣaṇaḥ |
tataḥpraharṣādbharatamaṅgamāropyarāghavaḥ || 57 ||
yayautenavimānenasasainyobharatāśramam |
bharatāśramamāsādyasasainyorāghavastadā || 58 ||
avatīryavimānāgrādavatasthemahītale |
abravīttutadārāmastadvimānamanuttamam || 59 ||
vahavaiśravaṇandevamanujānāmigamyatām |
tatorāmābhyanujñātantadvimānamanuttamam || 60 ||
uttarāndiśamuddiśyajagāmadhanadālayam |
vimānampuṣpakandivyaṃsamgṛhītanturakṣasā || 61 ||
agamaddhanadaṃvegādrāmavākyapracoditam |
purohitasyātmasamasyarāghavobṛhaspateśśakraivāmarādhipaḥ |
nipīḍyapādaupṛthagānaneśubhesahaivatenopaviveśavīryavān || 62 ||
ityārṣe śrīmadrāmāyaṇe vālmīkīya ādikāvye yuddhakāṇḍe triṃśadadhikaśatatamassargaḥ ||
Sanskrit — Devanagari (original)
श्रीमद्वाल्मीकीय रामायणे युद्धकाण्डम् ।
अथ त्रिंशदधिकशततमस्सर्गः ।
श्रुत्वातुपरमानन्दम्भरतस्सत्यविक्रमः ।
हृष्टमाज्ञापयामासशत्रुघ्नम्परवीरहा ॥ 1 ॥
दैवतानि च सर्वाणिचैत्यानिनगरस्य च ।
सुगन्धमाल्यैर्यादित्रैरर्चन्तु शुचयो नराः ॥ 2 ॥
सूतास्स्तुतिपुराणज्ञास्सर्वेवैतालिकास्तथा ।
सर्वेवादित्रकुशलागणिकाश्चैवसङ्घशः ॥ 3 ॥
राजदारास्तथामात्यास्सैन्यास्सेनाङ्गनागणाः ।
ब्राह्मणाश्चसराजन्याश्रेणिमुख्यास्तथागणाः ॥ 4 ॥
अभिनिर्यान्तुरामस्यद्रष्टुंशशिनिभम्मुखम् ।
भरतस्यवच्श्रुत्वाशत्रुघ्नःपरवीरहा ॥ 5 ॥
विष्टीरनेकसाहस्रीश्चोदयामानभागशः ।
समीकुरुतनिम्नानिविषमानिसमानि च ॥ 6 ॥
स्थानानितुनिरस्यन्तान्नन्दिग्रामादितःपरम् ।
सिञ्चस्तुपृथिवीङ्कृत्स्नांहिवशीतेववारिणा ॥ 7 ॥
ततोऽभ्यवकिरन्त्वन्येलाजैःपुष्पैश्चसर्वतः ।
सुमुच्छ्रितपताकास्तुरथ्याःपुरवरोत्तमेः ॥ 8 ॥
शोभयन्तु च वेश्मानिसूर्यस्योदयनम्प्रति ।
स्रग्दाममुक्तपुष्पैश्चसुगन्धैः पञ्चवर्णकैः ॥ 9 ॥
राजमार्गमसम्बाधङ्किरन्तुशतशोनराः ।
तस्तच्छासनंश्रुत्वाशत्रुघ्नस्यमुदान्विताः ॥ 10 ॥
धृष्टिर्जयन्तोविजयस्सिद्धार्थश्चार्थसाधकः ।
अशोकोमन्त्रपालश्चसुमन्त्रश्चापिनिर्ययुः ॥ 11 ॥
मत्तैर्नागसहस्रैश्चसध्वजैस्सुविभूषितैः ।
अपरेहेमकक्षाभिस्सगजाभिःकरेणुभिः ॥ 12 ॥
निर्ययुस्तुररथैश्चसुमहारथाः ।
शक्त्यृष्टिपाशहस्तानांसध्वजानाम्पताकिनाम् ॥ 13 ॥
तुरगाणांसहस्रैश्चमुख्यैर्मुख्यतरान्वितैः ।
पदातीनांसहस्रैश्चवीराःपरिवृताययुः ॥ 14 ॥
ततोयानान्युपारूढास्सर्वादशरथस्त्रियः ।
कौसल्याम्प्रमुखेकृत्वासुमित्राञ्चापिनिर्ययुः ॥ 15 ॥
कैकेय्यासहिताःसर्वानन्दिग्राममुपागमन् ।
द्विजातिमुख्यैर्धर्मात्माश्रेणीमुख्यैस्सनैगमैः ॥ 16 ॥
माल्यमोदकहस्तैश्चमन्त्रिभिर्भरतोवृतः ।
शङ्खभेरीनिनादैश्चवन्दिभिश्चाभिवनन्दितः ॥ 17 ॥
आर्यपादौगृहीत्वातौशिरसाधर्मकोविदः ।
पाण्डुरञ्छत्रमादायशुक्लमाल्योपशोभितम् ॥ 18 ॥
शुक्ले च वालव्यजनेराजार्हेहेमभूषिते ।
उपवासकृशोदीनश्चीरकृष्णाजिनाम्बरः ॥ 19 ॥
भ्रातुरागमनंश्रुत्वातत्पूर्वंहर्षमागतः ।
प्रत्युद्ययौतदारामम्महात्मासचिवैस्सह ॥ 20 ॥
अश्वानाङ्खुरशब्दैश्चरथनेमिस्वनेन च ।
शङ्खदुन्दुभिनादेनसञ्चचालेवमेदिनी ॥ 21 ॥
कृत्स्नन्तुनगरन्तत्तुनन्दिग्राममुपागमत् ।
समीक्ष्यभरतोवाक्यमुवाचपवनात्मजम् ॥ 22 ॥
कच्चिन्नखलुकापेयीसेव्यतेचकचित्तता ।
न हिपश्यामिकाकुत्स्थंराममार्यम्परन्तपम् ॥ 23 ॥
अथैवमुक्तेवचनेहनूमानिदमब्रवीत् ।
अर्थ्यंविज्ञापयन्नेवभरतंसत्यविक्रमम् ॥ 24 ॥
सदाफलान्कुसुमितान्वृक्षान् प्राप्यमधुस्रवान् ।
भरद्वाजप्रसादेनमत्तभ्रमरनादितान् ॥ 25 ॥
तस्यचैषवरोदत्तोवासवेनपरन्तप ।
ससैन्यस्यतवातिथ्यङ्कृतंसर्वगुणान्वितम् ॥ 26 ॥
निस्स्वन्श्रूयतेभीमःप्रहृष्टानांवनौकसाम् ।
मन्येवानरसेनासानदीन्तरतिगोमतीम् ॥ 27 ॥
रजोवर्षंसमुद्भूतम्पश्यसालवनम्प्रति ।
मन्येसालवनंरम्यंलोपयन्तिप्लवङ्गमाः ॥ 28 ॥
तदेतद्दृश्यतेदूराद्विमानञ्चन्द्रसन्निभम् ।
विमानम्पुष्पकन्दिव्यम्मनसाब्रह्मनिर्मितम् ॥ 29 ॥
रावणम्बान्धवैःसार्थंहत्वालब्धम्महात्मना ।
तरुणादित्यसङ्काशंविमानंरामवाहनम् ॥ 30 ॥
धनदस्यप्रसादेनदिव्यमेतन्मनोजवम् ।
एतस्मिन् भ्रातरौवीरौवैदेह्यासहराघवौ ॥ 31 ॥
सुग्रीवश्चमहातेजाराक्षसश्चविभीषणः ।
एतोहर्षसमुद्भूतोनिःस्वनोदिवमस्पृशत् ॥ 32 ॥
स्त्रीबालयुववृद्धानांरामोऽयमितिकीर्तिते ।
रथकुञ्जरवाजिभ्यस्तेऽवतीर्यमहीङ्गताः ॥ 33 ॥
ददृशुस्तंविमानस्थन्नरास्सोममिवाम्बरे ।
प्राज्ञलिर्भरतोभूत्वाप्रसृष्टोराघवोन्मुखः ॥ 34 ॥
स्वागतेनयथार्हेणततोराममपूजयत् ।
मनसाब्रह्मणासृष्टेविमानेभरताग्रजः ॥ 35 ॥
रराजपृथुदीर्घाक्षोवज्रपाणिरिवापरः ।
ततोविमानाग्रगतम्भरतोभ्रातरन्तदा ॥ 36 ॥
ववन्देप्रणतोरामम्मेरुस्थमिवभास्करम् ।
ततोरामाभ्यनुज्ञातन्तद्विमानमनुत्तमम् ॥ 37 ॥
हंसयुक्तम्महावेगन्निपपातमहीतले ।
आपितोविमानन्तद्भरतस्सत्यविक्रमः ॥ 38 ॥
राममासाद्यमुदितःपुनरेवाभ्यवादयत् ।
तंसमुत्थाप्यकाकुत्स्थश्चिरस्याक्षिरथङ्गतम् ॥ 39 ॥
अङ्केभरतमारोप्यमुदितःपरिषस्वजे ।
ततोलक्ष्मणमासाद्यवैदेहीं च परन्तपः ॥ 40 ॥
अथाभ्यवादयप्रतीतोभरतोनामचाब्रवीत् ।
सुग्रीवङ्केकयीपुत्रोजाम्बवन्तमथाङ्गदम् ॥ 41 ॥
मैन्दं च द्विविदन्नीलमृषभम्परिषस्वजे ।
सुषेणं च नलञ्चैवगवाक्षङ्गन्धमादनम् ॥ 42 ॥
शरभम्पनसञ्चैवपरितःपरिषस्वजे ।
तेकृत्वामानुषंरूपंवानराःकामरूपिणः ॥ 43 ॥
कुशलम्पर्यपृच्छंस्तेप्रहृष्टाभरतन्तदा ।
अथाब्रवीद्राजपुत्रस्सुग्रीवंवानरर्षभम् ॥ 44 ॥
परिष्वज्यमहातेजाभरतोधर्मिणांवरः ।
त्वम्स्माकञ्चतुर्णांवैभ्रातासुग्रीवपञ्चमः ॥ 45 ॥
सौहार्दाज्जायतेमित्रमपकारोऽरिलक्षणम् ।
विभीषणं च भरतःसान्त्ववाक्यमथाब्रवीत् ॥ 46 ॥
दिष्ट्यात्वयासहायेनकृतङ्कर्मसुदुष्करम् ।
शत्रुघ्नश्चतदाराममभिवाद्यसलक्ष्मणम् ॥ 47 ॥
सीतायाश्चरणौवीरोविनयादभ्यवादयत् ।
रामोमातरमासाद्यविवर्णांशोककर्शिताम् ॥ 48 ॥
जग्राहप्रणतःपादौमनोमातुःप्रहर्षयन् ।
अभिवाद्यसुमित्रां च कैकेयीं च यशस्विनीम् ॥ 49 ॥
स मात्रूश्चततस्सर्वापुरोहितमुपागमत् ।
स्वागतन्तेमहाबाहोकौसल्यानन्दवर्धना ॥ 50 ॥
इतिप्राञ्जलयःसर्वेनागराराममब्रुवन् ।
तान्यञ्जलिसहस्राणिप्रगृहीतानिनागरैः ॥ 51 ॥
व्याकोचानीवपद्मानिददर्शभरताग्रजः ।
पादुकेतेतुरामस्यगृहीत्वाभरतस्स्वयम् ॥ 52 ॥
चरणाभ्यान्नरेन्द्रस्ययोजयामासधर्मवित् ।
अब्रवीच्चतदारामम्भरतः स कृताञ्जलिः ॥ 53 ॥
एतत्तेसकलंराज्यन्न्यासन्निर्यातितम्मया ।
अद्यजन्मकृतार्थम्मेसम्वृत्तश्चमनोरथः ॥ 54 ॥
यत्त्वाम्पश्यामिराजानमयोध्याम्पुनरागतम् ।
अवेक्षताम्भवान्शोकङ्कोष्ठागारङ्गृहम्बलम् ॥ 55 ॥
भवतस्तेजसासर्वङ्कृतन्दशगुणम्मया ।
तथाब्रुवाणम्भरतन्दृष्टवातम्भ्रातृवत्सलम् ॥ 56 ॥
मुमुचुर्वानराबाष्पंराक्षसश्चविभीषणः ।
ततःप्रहर्षाद्भरतमङ्गमारोप्यराघवः ॥ 57 ॥
ययौतेनविमानेनससैन्योभरताश्रमम् ।
भरताश्रममासाद्यससैन्योराघवस्तदा ॥ 58 ॥
अवतीर्यविमानाग्रादवतस्थेमहीतले ।
अब्रवीत्तुतदारामस्तद्विमानमनुत्तमम् ॥ 59 ॥
वहवैश्रवणन्देवमनुजानामिगम्यताम् ।
ततोरामाभ्यनुज्ञातन्तद्विमानमनुत्तमम् ॥ 60 ॥
उत्तरान्दिशमुद्दिश्यजगामधनदालयम् ।
विमानम्पुष्पकन्दिव्यंसम्गृहीतन्तुरक्षसा ॥ 61 ॥
अगमद्धनदंवेगाद्रामवाक्यप्रचोदितम् ।
पुरोहितस्यात्मसमस्यराघवोबृहस्पतेश्शक्रैवामराधिपः ।
निपीड्यपादौपृथगाननेशुभेसहैवतेनोपविवेशवीर्यवान् ॥ 62 ॥
इत्यार्षे श्रीमद्रामायणे वाल्मीकीय आदिकाव्ये युद्धकाण्डे त्रिंशदधिकशततमस्सर्गः ॥
śrīmadvālmīkīya rāmāyaṇe yuddhakāṇḍam |
atha triṃśadadhikaśatatamassargaḥ |
śrutvātuparamānandambharatassatyavikramaḥ |
hṛṣṭamājñāpayāmāsaśatrughnamparavīrahā || 1 ||
daivatāni ca sarvāṇicaityāninagarasya ca |
sugandhamālyairyāditrairarcantu śucayo narāḥ || 2 ||
sūtāsstutipurāṇajñāssarvevaitālikāstathā |
sarvevāditrakuśalāgaṇikāścaivasaṅghaśaḥ || 3 ||
rājadārāstathāmātyāssainyāssenāṅganāgaṇāḥ |
brāhmaṇāścasarājanyāśreṇimukhyāstathāgaṇāḥ || 4 ||
abhiniryānturāmasyadraṣṭuṃśaśinibhammukham |
bharatasyavacśrutvāśatrughnaḥparavīrahā || 5 ||
viṣṭīranekasāhasrīścodayāmānabhāgaśaḥ |
samīkurutanimnāniviṣamānisamāni ca || 6 ||
sthānānitunirasyantānnandigrāmāditaḥparam |
siñcastupṛthivīṅkṛtsnāṃhivaśītevavāriṇā || 7 ||
tato'bhyavakirantvanyelājaiḥpuṣpaiścasarvataḥ |
sumucchritapatākāsturathyāḥpuravarottameḥ || 8 ||
śobhayantu ca veśmānisūryasyodayanamprati |
sragdāmamuktapuṣpaiścasugandhaiḥ pañcavarṇakaiḥ || 9 ||
rājamārgamasambādhaṅkirantuśataśonarāḥ |
tastacchāsanaṃśrutvāśatrughnasyamudānvitāḥ || 10 ||
dhṛṣṭirjayantovijayassiddhārthaścārthasādhakaḥ |
aśokomantrapālaścasumantraścāpiniryayuḥ || 11 ||
mattairnāgasahasraiścasadhvajaissuvibhūṣitaiḥ |
aparehemakakṣābhissagajābhiḥkareṇubhiḥ || 12 ||
niryayusturarathaiścasumahārathāḥ |
śaktyṛṣṭipāśahastānāṃsadhvajānāmpatākinām || 13 ||
turagāṇāṃsahasraiścamukhyairmukhyatarānvitaiḥ |
padātīnāṃsahasraiścavīrāḥparivṛtāyayuḥ || 14 ||
tatoyānānyupārūḍhāssarvādaśarathastriyaḥ |
kausalyāmpramukhekṛtvāsumitrāñcāpiniryayuḥ || 15 ||
kaikeyyāsahitāḥsarvānandigrāmamupāgaman |
dvijātimukhyairdharmātmāśreṇīmukhyaissanaigamaiḥ || 16 ||
mālyamodakahastaiścamantribhirbharatovṛtaḥ |
śaṅkhabherīninādaiścavandibhiścābhivananditaḥ || 17 ||
āryapādaugṛhītvātauśirasādharmakovidaḥ |
pāṇḍurañchatramādāyaśuklamālyopaśobhitam || 18 ||
śukle ca vālavyajanerājārhehemabhūṣite |
upavāsakṛśodīnaścīrakṛṣṇājināmbaraḥ || 19 ||
bhrāturāgamanaṃśrutvātatpūrvaṃharṣamāgataḥ |
pratyudyayautadārāmammahātmāsacivaissaha || 20 ||
aśvānāṅkhuraśabdaiścarathanemisvanena ca |
śaṅkhadundubhinādenasañcacālevamedinī || 21 ||
kṛtsnantunagarantattunandigrāmamupāgamat |
samīkṣyabharatovākyamuvācapavanātmajam || 22 ||
kaccinnakhalukāpeyīsevyatecakacittatā |
na hipaśyāmikākutsthaṃrāmamāryamparantapam || 23 ||
athaivamuktevacanehanūmānidamabravīt |
arthyaṃvijñāpayannevabharataṃsatyavikramam || 24 ||
sadāphalānkusumitānvṛkṣān prāpyamadhusravān |
bharadvājaprasādenamattabhramaranāditān || 25 ||
tasyacaiṣavarodattovāsavenaparantapa |
sasainyasyatavātithyaṅkṛtaṃsarvaguṇānvitam || 26 ||
nissvanśrūyatebhīmaḥprahṛṣṭānāṃvanaukasām |
manyevānarasenāsānadīntaratigomatīm || 27 ||
rajovarṣaṃsamudbhūtampaśyasālavanamprati |
manyesālavanaṃramyaṃlopayantiplavaṅgamāḥ || 28 ||
tadetaddṛśyatedūrādvimānañcandrasannibham |
vimānampuṣpakandivyammanasābrahmanirmitam || 29 ||
rāvaṇambāndhavaiḥsārthaṃhatvālabdhammahātmanā |
taruṇādityasaṅkāśaṃvimānaṃrāmavāhanam || 30 ||
dhanadasyaprasādenadivyametanmanojavam |
etasmin bhrātarauvīrauvaidehyāsaharāghavau || 31 ||
sugrīvaścamahātejārākṣasaścavibhīṣaṇaḥ |
etoharṣasamudbhūtoniḥsvanodivamaspṛśat || 32 ||
strībālayuvavṛddhānāṃrāmo'yamitikīrtite |
rathakuñjaravājibhyaste'vatīryamahīṅgatāḥ || 33 ||
dadṛśustaṃvimānasthannarāssomamivāmbare |
prājñalirbharatobhūtvāprasṛṣṭorāghavonmukhaḥ || 34 ||
svāgatenayathārheṇatatorāmamapūjayat |
manasābrahmaṇāsṛṣṭevimānebharatāgrajaḥ || 35 ||
rarājapṛthudīrghākṣovajrapāṇirivāparaḥ |
tatovimānāgragatambharatobhrātarantadā || 36 ||
vavandepraṇatorāmammerusthamivabhāskaram |
tatorāmābhyanujñātantadvimānamanuttamam || 37 ||
haṃsayuktammahāvegannipapātamahītale |
āpitovimānantadbharatassatyavikramaḥ || 38 ||
rāmamāsādyamuditaḥpunarevābhyavādayat |
taṃsamutthāpyakākutsthaścirasyākṣirathaṅgatam || 39 ||
aṅkebharatamāropyamuditaḥpariṣasvaje |
tatolakṣmaṇamāsādyavaidehīṃ ca parantapaḥ || 40 ||
athābhyavādayapratītobharatonāmacābravīt |
sugrīvaṅkekayīputrojāmbavantamathāṅgadam || 41 ||
maindaṃ ca dvividannīlamṛṣabhampariṣasvaje |
suṣeṇaṃ ca nalañcaivagavākṣaṅgandhamādanam || 42 ||
śarabhampanasañcaivaparitaḥpariṣasvaje |
tekṛtvāmānuṣaṃrūpaṃvānarāḥkāmarūpiṇaḥ || 43 ||
kuśalamparyapṛcchaṃsteprahṛṣṭābharatantadā |
athābravīdrājaputrassugrīvaṃvānararṣabham || 44 ||
pariṣvajyamahātejābharatodharmiṇāṃvaraḥ |
tvamsmākañcaturṇāṃvaibhrātāsugrīvapañcamaḥ || 45 ||
sauhārdājjāyatemitramapakāro'rilakṣaṇam |
vibhīṣaṇaṃ ca bharataḥsāntvavākyamathābravīt || 46 ||
diṣṭyātvayāsahāyenakṛtaṅkarmasuduṣkaram |
śatrughnaścatadārāmamabhivādyasalakṣmaṇam || 47 ||
sītāyāścaraṇauvīrovinayādabhyavādayat |
rāmomātaramāsādyavivarṇāṃśokakarśitām || 48 ||
jagrāhapraṇataḥpādaumanomātuḥpraharṣayan |
abhivādyasumitrāṃ ca kaikeyīṃ ca yaśasvinīm || 49 ||
sa mātrūścatatassarvāpurohitamupāgamat |
svāgatantemahābāhokausalyānandavardhanā || 50 ||
itiprāñjalayaḥsarvenāgarārāmamabruvan |
tānyañjalisahasrāṇipragṛhītānināgaraiḥ || 51 ||
vyākocānīvapadmānidadarśabharatāgrajaḥ |
pāduketeturāmasyagṛhītvābharatassvayam || 52 ||
caraṇābhyānnarendrasyayojayāmāsadharmavit |
abravīccatadārāmambharataḥ sa kṛtāñjaliḥ || 53 ||
etattesakalaṃrājyannyāsanniryātitammayā |
adyajanmakṛtārthammesamvṛttaścamanorathaḥ || 54 ||
yattvāmpaśyāmirājānamayodhyāmpunarāgatam |
avekṣatāmbhavānśokaṅkoṣṭhāgāraṅgṛhambalam || 55 ||
bhavatastejasāsarvaṅkṛtandaśaguṇammayā |
tathābruvāṇambharatandṛṣṭavātambhrātṛvatsalam || 56 ||
mumucurvānarābāṣpaṃrākṣasaścavibhīṣaṇaḥ |
tataḥpraharṣādbharatamaṅgamāropyarāghavaḥ || 57 ||
yayautenavimānenasasainyobharatāśramam |
bharatāśramamāsādyasasainyorāghavastadā || 58 ||
avatīryavimānāgrādavatasthemahītale |
abravīttutadārāmastadvimānamanuttamam || 59 ||
vahavaiśravaṇandevamanujānāmigamyatām |
tatorāmābhyanujñātantadvimānamanuttamam || 60 ||
uttarāndiśamuddiśyajagāmadhanadālayam |
vimānampuṣpakandivyaṃsamgṛhītanturakṣasā || 61 ||
agamaddhanadaṃvegādrāmavākyapracoditam |
purohitasyātmasamasyarāghavobṛhaspateśśakraivāmarādhipaḥ |
nipīḍyapādaupṛthagānaneśubhesahaivatenopaviveśavīryavān || 62 ||
ityārṣe śrīmadrāmāyaṇe vālmīkīya ādikāvye yuddhakāṇḍe triṃśadadhikaśatatamassargaḥ ||
🕉️ This is the original Sanskrit rendered in Malayalam script.
Pronunciation is identical to the Sanskrit Devanagari version.